Lähtekoodi avalikkus. Avaliku lähtekoodiga huvilised saavad lähtekoodi lugeda ja muuta Salajase lähtekoodiga Muutmälu kasutamine. Töö ajal osa andmeid kõvakettal, osa muutmälus tavaline praktika tänapäeva andmebaasisüsteemides Töö ajal kõik andmed muutmälus andmetele kiirem ligipääs 3. Relatsiooniline muutuja (relvar), relatsioon (teema 2) Relatsiooniline andmebaas on nime omav relatsiooniliste muutujate (relvaride) kogum. Relvarid on relatsioonilises andmebaasis järjestamata. Igal relvaril on relatsioonilise andmebaasi piires unikaalne nimi st viitamine nime, mitte järjekorranumbri, alusel. Iga relvar (relatsiooniline muutuja) on mingit relatsiooni tüüpi. Igal ajahetkel on relvaril üks väärtus. Iga relatsiooni tüüpi väärtust nimetatakse relatsiooniks. Kuna relvar on relatsiooni tüüpi, siis iga selle väärtus on relatsioon.
R2,...,Rn} korral on iga R1, R2, …, Rn relvari R supervõtmed. Kuuendal normaalkujul kui relvarit pole võimalik kadudeta dekomponeerida. Relvar peab olema 5ndal normaalkujul, tal peab olema kandidaatvõti V ja 1 atribuut, mis ei sisaldu Vs. Kadudeta dekompositsiooni omadus: R1…Rn uhendamine annab tulemuseks R, kusjuures R taastamiseks on vajalikud koik relvarid R1…Rn. Milline on koige madalam normaalkuju, mille omamise korral voib relvari kohta oelda, et see on "normaliseeritud"? (esimene normaalkuju) Mida tahendab, et relatsiooniline andmebaas on ta ̈ ielikult normaliseeritud? (koik selles olevad relvarid on vahemalt viiendal normaalkujul) Kas normaalkujul N olev relatsioon on alati ka normaalkujul N+1? (ei)
annaabi.ee 
