andmetega tõestada ei saa. Keskmisel rauaajal (450-800 pKr) jätkusid mõlemad matmisviisid, suhted naabermaadega aga nõrgenesid. Antud periood, mis jaguneb rahvasteränn u (450-650) ja eelviikingiajaks (650-800) on suhteliselt vähe uuritud. Perioodi lõpu kääbas- tarandmatused üldiselt lõppesid ehkki mõlemal puhul on teada hilisemaid järelmatuseid. Toona levis matmine korrapäratuma ehitusplaaniga kivivarekalmetesse. Matustes kasvas oluliselt relvapanuste osakaal, mis viitab eelnevaga võrreldes rahutumale ajajärgule. Umbes aastasse 750 jääb ka Salme muinaslaevade laevamatustena mahamatmine. Nendest üks on ühtlasi Euroopas vanimseni avastatud purjelaev. *Pulli asula- Kunda kultuuri asula, seni teadaolevatel andmetel Eesti vanim inimasula. Asukoht asub Pärnu jõe paremal kaldal, Sindi linnast 2 km ülesvoolu Pulli küla lähedal. *Kunda kultuur- mesoliitikumi küttide ja kalastajate kultuur 9. või 8. aastatuhandest eKr 5
Samal ajal ehitati linnuseid ka metsaaladel Eestist idas ning ka Lätis, vähemal määral ka Rootsis ja Soomes. Viimastel sajandeil e.Kr. hakati Ojamaal, Ölandil, ja Ida-Rootsis kalmetesse taas relvi kaasa panema. Sama toimus ka Eestis. Eestist on tollest ajast leitud üks kaheteraline ja üks üheteraline raudmõõk ning suurte võitlusnugade tükke. Linnuste rajamine ja relvapanuste tegemine jäi siiski ajutiseks nähtuseks. Tolle aja ühiskonnas ebastabiilsust tekitanud põhjused pole praegu teada. Raud hakkas Eestis levima nooremal eelrooma rauaajal umbes alates aastast 200 e.Kr. 6. Rooma rauaaeg 50-450 pKr Rooma rauaaeg ehk vanem rauaaeg langeb kokku Rooma impeeriumi suurima võimsuse ja mõjuajaga
annaabi.ee 
