14) KÜLAD JA PÕLLUD Avaasulad koosnesid mitmest talust ja kujunesid külad. Külade kujunemisel muutus ühtlasi põllusüsteem. Sellest ajast on tuntud esimesed ribapõllud. Põllud jagati ribadeks, et iga talu saaks võrdselt paremat ja kehvemat maad,sest maad polnud viljakad. Igal aastal oli vilja all üks põlluosa ja teine osa(ehk kesa) puhkas. Kesa kasutati sel ajal ilmselt ka karjamaana ning ühtlasi väetas loomasõnnik mulda. 15)RIKASAARE RELVALEID Leiti 54 odaotsa ja 7 võitlusnuga. Relvad võidi maha matta 3´me maakonna vahelise lepingu sõlmimisel. Tegemist võis ka olla ohvrianniga omaaegsesse veekogusse. 16)SÕJALISED KONFLIKTID NAABRITEGA Ingvari sõjakäik-ca aastal 600 tegid Rootslased sõjaretke Eestisse, peeti maha lahing mererannal, kuningas Ingvar tapeti ja ta on maetud ,,Kivi kõrvale" I Vabadusvõitlus-1030 vallutas Kiievi-Vene Kagu-Eesti ja rajas tartu kohale Jurjevi linnuse.1060
paksusega üldiselt alla 1 cm. Vahel olid kilbid nahaga pealistatud, vahel mitte. Liivlaste haudadest leitud kilbid olid kaunistatud maalingutega otse laudadel, vahel ka kilbi siseküljel. Osa Lätist saadud kilpe olid ka mandlikujulised. Eestlaste rõngasrüüdest ja kiivritest pole peaaegu jälgi säilinud. Tõenäoliselt polnud need eriti laialt levinud, kuid kindlasti mitte ka päris tundmata. 11.sajandi relvaleid Viltinast Asustus Muinasajal võis Eestis elada 120 000-180 000 inimest. Täpset elanike arvu pole aga teada. Muinasajal olid erinevused Eesti eripaikade kombestikus ja keeles üsna suured. Seetõttu tekkisid kogukonnad. Ühiskonna algrakukeseks oli perekond, kellele kuulus talu. 5-10 talu moodustasid küla- kogukonna. Külakogukonnad liitusid kihelkondadeks, need omakorda aga maakondadeks. Varasemal rauaajal (9.-13. saj.)
annaabi.ee 
