üle ning oli kaitseks, sest aadlid pidasid tihti omavahel vaenuseid. Tornilinnus ümbritseti kaitsemüüri ja vallikraaviga. Ringmüüri ülaserva palistas sakmeline rinnatis, mille taga oli katusega varjatud kaitsekaik. Suuremates linnustes oli tavaliselt 2 õue. Avaras eesõues asusid aidad, tallid, veski jm. Ohu korral lasti siia ka ümbruskonna talupoegi koos loomadega. Tagapool oli siseõu. Siin paiknesid relvalaod ja töökojad relvameistritele, samuti feodaalide perekonna elamu. Linnuse alumisel korrusel elasid sõjasulased ja teenijad, ülemisel korrusel elas aadlik koos oma perekonnaga. Mööblit polnud eluruumides palju. Keset tuba oli suur baldahhiin-voodi, seinte aares pikad pingid ja kirstud riiete jaoks. Keldrikorrusel olid sünged ja rõsked vangikongid. Seal asus ka salakäik, mida mööda sai viimase häda korral linnusest põgeneda .Torni ülemisel
Mogiljovis (tänapäeval Mahilo Valgevenes) viibinud keiser Nikolai II, et Petrogradi sõjaväeringkonna ülem Sergei Habanov suruks rahutused sõjaväe abil maha. Kui aga 11. märtsil (vkj 26. veebruaril) kasutasid politsei ja sõjavägi meeleavaldajate vastu relvi, siis 12. märtsil (vkj 27. veebruaril) keeldus suurem osa sõjaväelasi elanike vastu jõudu kasutamast ning ühines demonstrantidega, vallutas linnas olevad relvalaod ja vabastas Krestõ vanglast poliitvangid. Nikolai II käsul suundusid Põhja-, Lääne- ja Kagurinde väeosad mööda raudteed Petrogradi, kuid streikivad raudteelased Gattsinas ei lasknud Põhjarinde väeosi linna siseneda. Nähes olukorra lootusetust, lõpetas ka Petrogradi sõjaväeringkonna ülem Sergei Habanov vastupanu ja võim läks linnas nõukogudele ning Riigiduumas moodustatud Riigiduuma Ajutisele Komiteele, mille ülesanne oli pealinnas korra tagamine
Millegipärast Napoleon ei saatnud aga Bernadottei giljotiini alla. Napoleoni viiski hukule see, et ta ei suutnud valida enda ümbere ustavaid inimesi vaid tema ümber olid lipitsejad.Bernadotte on aga kuulsaks saanud sellega, et ta valitsis Rootsi kuningaks. Napoleoni eesmärgiks Venemaal oli allutada Moskva. Aladelt, kus läbi käidi,rüüstati ja pandi põlema. Venelased otsustasid panna Moskva põleva, evakueerides enamus elanikke ja tühjendades moona ja relvalaod. See oli Napoleonile suur löök ja tal oli puudus kõigest. Talve tulles mehed surid ja taganeti seega Venemaalt. Napoleonit sunniti aga tagasi pöörduma sama teed pidi, kus ta tuli, aga see oli juba rüüstatud. Igal hetkel suri Napoleoni meestest u 100 meest korraga. 500 000-st jõudis tagasi 20 000 meest. Öeldakse et venemaa päästis ''Kindral talv''. Seda võib nim ka Venemaa esimeskes Isamaasõjaks.Kui Napoleon tagasi jõudis suutis ta aga imekombel oma armeed suurendada 100 000 meheni
annaabi.ee 
