Tallinna ajalugu
suuruselt pigem saalid) olid erinevalt elamutest reeglina võlvitud. Ka oli köetav saal (gildituba) siin
vastandina elamutele tavaliselt suurem kui eeskoda. Keskaegse Talinna ühiskondlikele hoonetele olid
omased just kahelöövilised saalid, mis leidusid (leiduvad) pea kõikides ühiskondlikes hoonetes. Oma
väliskujult ning ruumide sisepaigutuselt sarnanesid elamutega isegi tollased töökojahooned, selle
näiteks on Rüütli 10 paiknev relvakoda, mis kuulus keskajal Tallinna tööhoovi (marstall) koosseisu.
Peale elamu pööningul asuvate aitade leidus Tallinnas veel rohkesti eraldiseisvaid aidahooneid, neist
on samuti paljud hästi säilinud. Keskaegsed aidad olid reeglina kolme- või neljakorruselised võlvitud
keldriga hooned, mille ülemised vahelaed olid puidust ning tugeva konstruktsiooniga. Trepiks kasutati
aitade puhul kas müüritreppi või lahtist puutreppi. Aidad asetsesid tänava poole tihti mitte viiluga, vaid
annaabi.ee 
