Vabadus ja sõltuvus antiikajast 19. sajandini
( Hadrianusest järgmine keiser). Hadrianus põhjendas ka oma kaitseseadusi. Pius kuulutas ka
põhjuseta orja tapmise võrdseks võõra orja tapmisega. Constatinus Suur ( I kristlik keiser)
selgelt nimetas isandat süüdi mõrvas, kui ta sihilikult tapab oma orja. Õiglase ja heausklikult
karistab orja , pole see tapmine ega mõrv (319). Prja tohtis kasut vitstee ja piitsaga, kui neid
kasut suri siis ei saanud midagi ette heita . Orja ei võinud karistada kepi, kivi või relvaha,mis
oleks mõrv olnud. Riik nägi ka üha enam ette olukordi kus riik võis isanda ja orja
tegevustesse sekkuda. Võõra orja tapmine ol i selgelt trahvitav. Samas isegi võõra orja
tapmine ei pruukinud midagi muuta, kui nt tabas abielurikkumise. Keisri seadused näitavad, et
keisri ajal hakkas riiklik huvi ja keisri regulatsioon olema kõrgemal kui indiviidide ja
eraomanike huvid.
Hiline keisririik( 3 saj lõpp- 5.saj)
annaabi.ee 
