Immanuel Kant
Kuidas on see aga vöimalik, et inimene
peab olema ülemeelelisest eetilisest vabadusest lähtudes vöimeline alustama "uut muutuste
rida" (looduslikus sündmuses!) iseendast lähtudes? Kuidas muutub möistus siin praktiliseks?
See on ka Kanti enda jaoks möistatus, mida on vöimalik samavähe seletada kui eetilise
seaduse enda olemasolu. Kanti arvates ei ole mingit vöimalust vabadust empiiriliselt
pöhjendada. See on üksnes meie praktilisest tegutsemisest reluteeruv ideaal, usk. Hea küll -
vabadus ei ole töestatav, aga tegutsema peaks ikkagi igal juhul nii, nagu ta oleks olemas.
Kriminaalöiguse jaoks oleks väga raske järeldusi teha sellise vabaduse alusel. Sellest motiivist
lähtudes püüab Kant vabadust siiski millegi enamana näidata kui palja ideaalina. Ta püüab
seda ankurdada empiirilisusest körgemas valdkonnas.
Sama kehtib ka surematuse, Jumala ja "asja iseeneses" kohta. Selle suundumuse