Käbi ei kuku kännust kaugele
"Käbi ei kuku kännust kaugele"
Öeldakse, et tänapäeva noorus on hukka läinud. Lapsed saavad üha varasemas
eas tuttavaks alkoholiga, käiakse vähem koolis ja huviringides, ning veedetakse üha
enam aega lihtsalt niisama ,,hängides". Virisetakse küll, et teismelised ei oska oma
vaba ajaga midagi peale hakata, kuid mida need lapsed ikka teha oskavad, kui neid
mitte keegi ei suuna ega tagant ei utsita? Lapsevanematel on üha vähem aega, et oma
järeltulijatel silma peal hoida ning nendega tegeleda. Töö ja karjäär on saanud
tähtsamaks kui huvi nende laste tegevuste ja tuleviku kohta. Oma essees proovin
välja selgitada, miks tänapäeva noorte ja laste olukord on selline nagu ta on.
Laps on oma kodu peegel. Seega, kui alaealistel on käitumisprobleemid, siis
tuleks selles süüdistada eelkõige lapsevanemaid, sest nendel on lapse kasvatamises
midagi väga tähtsat tegemata jäänud. Viimasel ajal on meedias väga palju kõneainet