Smuul, Smuul-Muul, Smuul (Muul). Kirjanik ise pidas nimekuju muutlikkuse põhjuseks pastorite suvalist talitusviisi kirikukirjade täitmisel. Juhan Smuuli perekonna sugupuu annab ettekujutuse Koguva perede lasterikkusest. Silma paistab seegi, et tütreid oli peredes alatasa rohkem kui poegi asjaolu, mis otseselt mõjutas Tooma talu käekäiku ka J. Smuuli nooruses. Kirjaniku isapoolne vanaisa Jüri (1814-1876) oli abielus kahel korral. Tema kaheksa järeltulija hulgas oli ainult üks poeg, viimase lapsena sündinud Jüri. Jürist saigi Tooma järgmine peremees ja kirjaniku isa (1863-1940). Temagi abiellus kahel korral: 1886. aastal Ingel Metsniiduga ja pärast Ingli surma 1911. aastal Ruudu Tuulikuga. Esimesest abielust sündis kaks poega ja neli tütart, teisest viis tütart ja eelviimase lapsena poeg, kes ristiti Johanneseks tulevane kirjanik Juhan Smuul. Kirjaniku ema Ruudu Tuulik põlvneb muhu perekonnast, mis perekonnanimede
Kui naine veel kolmandat korda rasestus, tundus õnn kestvat. See laps on üks peamisi põhjuseid, miks võib arutleda selle üle, kas Inger oli tugev inimene. Maimuke sündis, kui Inger oli parasjagu üksi. Oma suureks hirmuks ning meelehärmiks oli laps samasuguse puudega nagu ta ise jänesemokaga. Kartuses, et tütart tabavad kannatused, mille oli läbi elanud ka Inger, tappis ta vastsündinu. Seda võib pidada nõrkuse märgiks, sest olles ilmale toonud oma järeltulija, oleks pidanud naine tema eest ka hoolt kandma. Samas ei usu ma, et oma lapse tapmine oleks ühele tavalisele inimesele kerge, ning see võib vaekaussi natuke Ingeri kasuks kallutada. Kui ta oleks lapse lihtsalt kuhugi metsa jätnud, siis oleks see hoopiski teine asi. Ka räägib Ingeri kasuks see, et ta võttis mõrva eest vastutuse ning kandis ära oma karistuse. Tugev on inimene, kes tunnistab oma vigu ning ka kahetseb neid. Ingerit õnnistati veel ühe lapsega, kes sündis vanglas
annaabi.ee 
