Rahvalooming ja rahvalaul
8) Regilaul on valdavalt ühehäälne.
9) Lauldi ilma saateta.
10) Tavaliselt regilaulul on eeslaulja ja järellaulja(d).
11) Järellauljad tulevad sisse kahe värsirea viimase silbiga (leegajus) või refräänsõnaga,
laul läheb kogu aeg edasi. Aitas tabada õiget viisi.
12) Vanemad regilaulud on üherealise viisiga, järellauljad kordavad samu sõnu ja sama
viisi.
13) Hiljem tulid kasutusele kaherealised viisid, mis tähendas, et järellauljatel sõnad on
samad, aga viis on erinev.
14) Regilaululiigid:
a) Töölaulud aitas hoida töörütmi, NT: põlludtööde juures lauldi põllule, et põld aitaks
kaasa
b) Tavandilaulud seotud rahvausundiga, NT: kalendrirituaalid (kadri, mardi, vastla,
kiige), sünni, surma või pulmalaulud (ülemineku rituaalidega seotud laulud)
Uuem rahvalaul
Vahetas regilaulu välja 19.sajandil. See on saanud mõjutusi ka mujalt Euroopast. Näiteks siia
annaabi.ee 
