samuti tekkida klaasi muutused. Kuumalt vormitud klaasi liigid. · Lehtklaas. Lehtklaas on läbipaistev, värvitu. Karastatud või karastamata. Võivad olla varustatud sarrusega. Kasutatakse akna-, välisviimistlus- või siseviimistlusmaterjalina. Paksus 0,7-20 mm. Aknaklaas on tavaliselt 3-7 mm paksusega. Eriti paksu klaasi kasutatakse tavaliselt siseviimistluses. · Valuklaas. On tavaliselt läbipaistmatu, valmistatakse värvilisena, ka reljeefsena. Mattklaasi valguse läbilaskvus on 80-90%, paksus 4-12 mm. Siseviimistlusklaas. · Floatklaas. Värvitu või värviline. Aknad, klaasfassaadid. Peegelklaasi valmistamiseks poleeritud klaas on paksusega 6-20 mm, karastatud või karastamata. Armeeritud klaas on paksusega 6-10mm, valmistatakse metallvõrgul, takistab killunemist, on suurema tulekindlusega, sealhulgas: · reljeefklaas · mullklaas · klaaskiud Kõige üldisemalt jaotatakse klaasmaterjalid nii: · Lehtklaas
numberloendit (Näiteks Ülesandes 3 kasutatakse numeratsiooni 3.1., 3.2., 3.3. jne). 10. Ülesande tööjuhise ette, mida pime õpilane ei saa osaliselt või täies mahus iseseisvalt täita, on kirjutatud vastav märkus. 9. Kohandatud õppematerjalis on tabelid vajadusel lihtsustatud, lisatud ridade ja veergude arv. 10. Kohandatud õppematerjalis on olulised joonised, skeemid ja graafikud kirjeldatud või kohandatud, viimasel juhul esitatud reljeefsena joonislehtede komplektis. Joonisele, skeemile, graafikule või muule kirjeldatud materjalile eelneb vastav sõna Joonis, Skeem, Graafik, Pilt. Tavakirjas õppematerjalis esitatud pildi juures olev tekst on esitatud sõna Alltekst järel. Vajadusel on lisatud selgitus. 11. Kohandatud jooniste, skeemide ja graafikute pealkirjad, mis on esitatud reljeefselt joonislehtede komplektis, on markeeritud roheliseks (lihtsustab õpetaja tööd failiga). --- 3 SISUKORD Tiitelleht 1
annaabi.ee 
