Popi ja Huhuu
Popi ja
Huhuu kajastas probleeme, mida oli võimalik kohandada igale ajale. Kasutades
küllaltki lihtsaid sümboleid suutis Tuglas luua surematu novelli. Ta ise ütles, et
müütide loomine üksinda, ilma rahvata, on jumalik. Kuna rahvajutud on muidu
kujunenud välja mitmesadade aatsate jooksul ning paljude inimeste suude läbi.
2) Eri ajal käibel olnud Popi ja Huhuu tõlgendused:
· Vabariigi aegsed kommentaatorid: tõlgendati lugu puht relistlikult, Semperi arvates
oli tegu hea looma hirmutunde väljendusega. A. Aspel tõlgendab seda kodulooma elu
kirjeldusena. Ka Gustav Suits võtab seda kui hirmutunde teket arusaamatute asjade
ees.
· Sõjajärgne kriitika: kõik tõlgendused lähtuvad iseenesest marksismist. Sööt väidab,
et selles novellis peegelduvad kodanluse hukkumise meeleolud. Sellega nõustuvad ka
Päll ja Sõgel. Puhvelile sümoleerib Isand mõistust, Popi alistuvat intelligentsi ja
annaabi.ee 
