sellega tekkis alles aeg. Mina arvan, et Suur Pauk ei saanud olla esimene sündmus siin Universumis, kuna kõik võimalikud sündmused saavad tekkida seal, kus on juba midagi olemas. Järelikult polegi maailm tekkinud ajas ja ruumis. Kuid kui maailma ei saanud algust Suurest Paugust, siis millest see alguse sai? Mina arvan, et mitte keegi ei saa maailma algust kunagi tõestada. Jäävadki ainult oletused. WMAPi ülesvõte kosmilisest mikrolainetaustast ehk reliktkiirgusest. Ma pole siiani leidnud vastust sellele, kas Universumil on olnud algus ja samuti ei tea ma ka seda, kas Universumil on lõpp. Mina usun, et Universum ei saa olla lõpmatu, sest kuskil peab see ju ikka otsa saama. Kuid samas, kui Universumil on lõpp, siis mis jääb selle taha? Lihtsalt tühjus? Või algab sealt mingi uus maailm? Jälle tekivad oletused ja küsimused. Olen tihti mõtisklenud ka selle üle, kas me oleme siin Universumis ainsad elusad
Suur Pauk Allikas: Vikipeedia WMAPi ülesvõte kosmilisest mikrolainetaustast ehk reliktkiirgusest. Suur Pauk (inglise keeles Big Bang) oli hüpoteetiline sündmus umbes 13,7 miljardit aastat tagasi: universum hakkas kujuteldamatult tihedast olekust plahvatuslikult paisuma. Seda loetakse kosmoloogia standardmudelis universumi alguseks. Suure Paugu teooria käsitleb ka universumi varajast arengut pärast Suurt Pauku. Suur Pauk ei olnud "plahvatus" olemasolevas ruumis, vaid mateeria, ruumi ja aja ühine tekkimine algsest singulaarsusest.
See, et meie maailm on olemas, näitab, et ainet ja antiainet ei tekkinud ühepalju. Selle nähtuse võimalikke tekkmehhanisme uurib elementaarosakeste füüsika. Kui otsustada kiirguse osakeste (footonite) ja aineosakeste (nukleonide) praeguse vahekorra järgi, jäi aine eraldumise käigus üle iga sajamiljones prooton. Ülejäänud leidsid paarilise ja annihileerusid, jättes järgi hulga footoneid. Just need ürgaegsed footonid moodustavadki põhiosa vaadeldavast kiirgusfoonist reliktkiirgusest. Pärast Suurt Pauku hakkas Universum paisuma ja ka jahtuma. Lisaks prootonitele tekkisid vaakumist ka kõik teised elementaarosakesed, igaüks oma ajal vastavalt seisumassile ja paisuva Universumi temperatuurile. Näiteks elektronid tekkisid temperatuuril 1012 K. Edasise jahtumise käigus kui osakeste kiirused vähenesid, tekkisid seosed osakeste vahel ja hakkasid tekkima keemilised elemendid. Algul lihtsama struktuuriga, kergemad elemendid nagu vesinik ja heelium, hiljem raskemad
annaabi.ee 
