Rooma kunst
allutatud rahvastele ja nagu enne mainitud, olid need enamasti kreeklased. Nii
juhtuski, et kui Rooma riik alistas Kreeka, vallutas kreeka kunst Rooma. Tervete
laevalaadungit viisi toodi kreekast skulptuure. Kui nende tagavarad lõppesid, hakati
tegelema kopeerimisega. Just koopiate järgi tunnemegi paljusid tänaseks hävinenud
töid. Siiski loodi kaks iseseisvat ja kõrgetasemelist ala rooma skulptuuris: portreed ja
ajaloolised relijeefid. Roomlased austasid esivanemaid, jõukate kodude
pühapaikades säilitati esivanemate kujusid. Need pidid aga olema hästi täpsed ja
loomutruud, et järglased teaksid, kuidas nende esivanemad välja nägid. Väga harva
tuli portreedes ette ilustamist vüi idealiseerimist, nagu näiteks noore keisri Augustuse
kujus. Tol ajal loodi arvukaid mälestusmärke, sealhulgas ka keiser Marcus Aureliuse
ratsakuju. Reljeefidel jäädvustati tõelisi sündmusi ja võidetud lahinguid. Mööda