RÜÜTLIKASVATUS
Kasvatus oli päris karm. 7 aastane
poiss saadeti kodust võõrasse keskkonda. Paaži (7-14 a.) ja relvakandja (14-21 a.) teenistusaja
vältel pidi rüütel saama nii füüsilise ettevalmistuse kui ka õiged käitumisharjumused, omandama
aukoodeksi põhimõisted ja end igati heast küljest näitama. 21 aastaselt löödi paaž rüütliks ning
seda toimetati sügavalt tunnetatud kiriklike rituaalide kaudu. Pühitseti rüütli mõõk ja varustati
see reliikviaga. Mõõgast sai „rüüti käepikendus“. Rüütel pidi vastutama iga mõõgahoobi eest.
Rahuajal hoidis rüütel end vormis turniiridel ja jahil. Vaba aja pühendas ta daami teenimisele.
Rüütli kõrval kasvatati kõrgemast seisusest naist rüütlidaamiks, selleks olid kurtuaasse käitumise
ranged reeglid. Rüütlidaam pidi oskama kombekalt käituda, ratsutada, musitseerida, tamtsida ja
malet mängid, lisaks pidi ta tundma ravitaimi ja tohterdukunsti. Samuti pidi daam oskama alati