Taani raamatukultuur
Kaasaegne usufilosoof Sören Kierkegaard (1813-55) oli palju valjem, leppimatum, tulisem
keskpärasuse ja karjameele vihkaja kui Paludan-Müller. Tema filosoofiline õpetus salgas ära
esteetilise, nautiva maailmasuhtumise. Tema tuntud teos ,,Embkumb" (1843) väljendub tema
kategooriline nõue, kas täiesti usklik või täiesti esteet, ilma mingisuguse vahepealsusetta.
Tema teine tähtsam teos ,,Astmed elu teel" (1845), arendab üleminekujärke esteetiliselt,
eetilise kaudu religiossele elukäsitlusele. Kierkegaardi kui pimestava stiilivirtuoosi ja mõtleja
mõju hulisematele põhjamaa kirjanikele nagu Ibsen ja Strindberg, on olnud suur. Seda mõju
jätkub mitmes suunas veel tänapäevagi.
Sellega, uuele ajale välja viivate suurustega, nagu Paludan-Müller ja Kierkegaard, sulgubki
üks viljakas ajajärk Taani vaimuelus- ,,kuldajajärk".
1850-70ndate aastate vahemaal valitses kirjanduses nn. rahvusliberaalne suund, milles tõusid
esile üksikud väiksemad anded, nt