Sergei Jessenin
Poon enda aknal käisega,
kui õhtu rohelus on hele.
....
Kuu oma kirka venega
jääb aerutama mööda järvi,
ja lõbulärmi Venemaa
on täis ja musta meelehärmi.
(1916)
4.1 Esikkogu "Radunitsa"
Jessenini esikkogu "Radunitsa"(kiriklik püha, surnute mälestamise päev) ilmus 1916, kui luuletaja
oli vaid 21 aastane aga kogu varasemad luuletused pärinevad isegi 14.eluaastast. Noore Jessenini
luulekeel oli leebe, tundlik ja rahvapärane, kohati sentimentaalne ja religioosnegi. Põhitoon oli
elurõõmus, sotsiaalsed probleemid neis veel ei kajastu. Ta kirjutas mullast, kevadnurmedest,
ristikheinast, mee-ja õunte lõhnast, vene külast "kui
pühapildist", kus ta käib ringi nagu palverändur. Sellel
ideaalmaastikul kuhu ei ole veel jõudnud vapustused ja
muutused, kappavad õhtu hakul veel hobused ja
sosistavad noored armunud.
Must, higilõhnane mullapind,maa!
Kuis sind ei hoiaks, ei armastaks ma?
annaabi.ee 
