tegevusvaldkonnad, nt suhted sõpruskogudustega5 või leeritöö6 jt. Samuti on väljaantud Eesti religiooni- ja kirikulugu käsitlevaid erialaseid kogumikke. EKN-i tegevuse kujunemise näitel annab väga hea ülevaate uuritavast perioodist kogumik ,,Eesti oikumeenia lugu" (2009) 7; kogumikud ,,Astu alla rahva hulka. Artikleid ja arutlusi Eesti elanikkonna vaimulaadist" (2012)8 ja ,,Kuhu lähed, Maarjamaa?" (2016)9, mis põhinevad religioonisotsioloogiliste andmete analüüsimisel, heites pilgu Eesti religioonimaastiku arengutele laiemalt. Usubuumi ajajärgust annab hea ülevaate kogumik ,,Usk vabadusse: artikleid ja mälestusi Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku osast Eesti iseseisvuse taastamisel" (2011)10, kus tollased eestvedajad ja -võitlejad meenutavad oma tegemisi. 2 Plaat, Jaanus. Usuliikumised, kirikud ja vabakogudused Lääne- ja Hiiumaal: usuühenduste muutumisprotsessid 18.sajandi keskpaigast kuni 20. sajandi lõpuni
klassiteadvus A.) Autor on Karl Marx 1p. Rebaste ristimine, pulmad, sõdurieksam, nunnaks pühitsemine, matused. Kõiki nimetatud rituaale saab kirjeldada ühe konkreetse rituaaliteooria abil. Kes on selle teooria autor? A.) Autor on A. Van Gennep 1p. Milline autor rõhutab erinevust tihe-ja hõrekirjeldusel etnograafilises välitöös? A.) Clifford Geertz 1p. Milline väide ühtib enim Max Weberi religioonisotsioloogiliste seisukohtadega? A.) Usk on oopium rahvale. B.) Majanduslik tegevus määrab kultuurilise pealisehituse, seetõttu on ka religioon eelkõige tootmissuhete peegeldus. C.) Kapitalismi areng on olulisel määral mõjutatud sellest, kui eetiliselt me suhtume keskkonda. D.) Majanduslik tegevus on mõjutatud kultuurilistest teguritest. E.) Usklikud inimesed on majanduslikus tegevuses edukamad kui ilmalikud inimesed. 1p