Moraali allakäiguks võib näiteks tuua selle, et kõrgemas seltskonnas oli kombeks pidada armukesi ning isegi lihtrahvas ei suhtunud sellesse enam halvustavalt. Heaks võib lugeda ka prostitutsiooni keelustamise, mina isiklikult prostitutsioonis midagi head küll ei näe, see ei tohiks kuskil lubatud olla. Rõhutati ka patriotismi, millel oli suur tähendus kontrrevolutsiooni pealetungi ja revolutsiooniliste sõdade olukorras. Tuhanded inimesed läksid interventide vastu võitlema. Religiooniprobleemide seisukohalt kehtestati usuvabadus ning kirik lahutati riigist. Kaotati kirikumaksud ja riik muudeti ilmalikuks. Negatiivseks võiks lugeda kristuse väljajuurimise ning kõrgema olevuse kultuse. Prantsuse revolutsiooni tulemusel lõppes Euroopas absolutism ja valitseja ainuvõim ning kehtestus üldise hääleõiguse põhimõte, mida esialgu piirati. Inimene oli kodanik ja rahvas kõrgeim võimukandja, seega poliitika sai kõigi asjaks. Võimalikuks sai
Võime ette kujutada maailmu, kus viimane väide ei kehti (neid on ajaloos juba olnud), kuid ei suuda ette kujutada maailma, kus esimene väide ei kehti. Viiekümendate aastate lõpul ehitas modaalsetele loogikatele range võimalike maailmade semantika ameerika semantik Saul Kripke. Richard Montague kasutas modaalset loogikat loomuliku keele semantika analüüsiks (Montague grammatikad), katoliiklik loogik Bochenski aga religiooniprobleemide analüüsiks. Analüütilise tõesuse (s.o loogiline tõesus laiemas mõttes) küsimused on üks olulisemaid filosoofilisi küsimusi, mille uurimise juures on loogikal tähtis koht. Siinkohal tuleb mainida Willard Van Orman Quine'i (sünd. 1908) ja nn. funktsionalistliku koolkonna rajanud ja sellest hiljem lahti ütelnud Hilary Putnami nime, kes tegelevad nii puhta loogika kui filosoofiaga.
annaabi.ee 
