Magistritöö Hea ja kurja küsimus Carl Gustav Jungi käsitluses
,,päris" teaduseks, süüdistades neid spekulatiivsuses.
On selge, et antud süüdistust tahtis Freud vältida ning valis selleks oma teooriate tiheda
sidumise neuroloogiliste protsessidega. Vältimaks aga mõtlemise erapoolikust teaduslikus
paradigmas püstitab Jung õigustatult küsimuse: ,,Millega on õieti põhjendatud ratsionalistliku
ning materialistliku maailmavaate püüd ainuvalitsemisele?" Jung püüab leida kohta
irratsionaalsele ning vahetule numinoossele kogemusele, mis on religioonilooliselt uuritud
tõsiasi.
Soovides tasakaalustada materialismi ja idealismi ei saa seega Jung minna Freudi ning Adleri
teed.
,,Arstina võiksin ma muidugi kaasa minna nõndanimetatud ,,teadusliku" usutunnistusega,
kinnitades et neuroosi sisu ei kujuta enesest midagi muud kui allasurutud infantiilset
seksuaalsust või võimutahet. Sel moel seda sisu alla hinnates oleks võimalik paljusid patsiente
teatud määral kaitsta vahetu kogemuse riski eest. Kuid ma tean, et see teooria on tõsi vaid