Veidemanni käsitluse kohaselt legendiga jonnist, mille kõrvale võiks maalida pildi vaikivast tõrksa näoga talupojast, kes mõtleb “ma ei ütle teile küll midagi, kuid kui te vaid teaksite, mida ma TEGELIKULT mõtlen”. Kurb tõde on aga see, et sajandeid hiljem on sellesama talupoja järeltulijad, veendununa, et jonn on edasiantav geenide kaudu, sama ilmega. Ainukese erandiga, et tegu on eksitusega ja vahva talupoja järeltulijad ei ole enam suutelised konkreetselt oma religioonialaseid mõtteid väljendama - mis ei takista neil muidugi raevukalt teisi ründamast. Või - mistõttu nad teisi just ründavadki. Veidemann nimetab eesti kultuuri mõistmiseks oluliste märksõnadena ära eesti keele ja geograafilise asendi kõrval ka pürgimust täiuse poole, lisades sinna juurde märkuse - mida muidugi ei saavutata ning see põhjustab rahulolematust ja kibestumist. Võibolla seetõttu ongi tekkinud väärastunud nägemus sellest, et
Nii tegi sellise lõpu, et naine saadetakse Siberisse sunnitööle ning Nehljudov läheb temaga kaasa. Siberis toimus ülestõusmine. Lõpus palus Nehljudov Katjal endaga abielluda, armastavad teineteist. Aga Katja kätt on palunud ka üks revolutsionäärist sunnitööline, Katja tundis talle kaasa ja otsustas lõpus hoopiski tollega abielluda. Kirjutas hiljem veel palju jutustusi, filosoofilisi-sotsioloogilisi-religioonialaseid töid. Oli talupojafilosoof. 2. Ühe romaani analüüs 3. J.Viidingu elu ja looming Juhan Viiding (1948-1995) Juhan Viiding sündis 1.juunil 1948 Tallinnas kirjanik Paul Viidingu perekonnas. Juhanil oli kolm vanemat õde. Ta oli intellektuaalselt varaküps ja rahutu nooruk, mis väljendub näiteks selles, et poisi haridustee kulges kuues erinevas üldhariduslikus koolis. Keskhariduse omandas ta töölisnoorte keskkoolis
annaabi.ee 
