Eesti kirjanduse ajalugu II
Visnapuu, Talvik jm).
Modernism Lepiku jaoks on vabavärss, tal hakkab üksikkujund mängima senisest suuremat
rolli. Talle on iseloomulik ka religioossne ilming. Lepiku tekstid hakkavad koonduma ka
pikemateks sarjadeks. Kui meenutada hilisemat Kangro luule muutumist, siis seal on midagi
sarnast (vabavärss, pikemad sarjad, viited teistele tekstidele). Lepiku puhul on kontrastide ja
teravuste roll suurem (kontrastid reliefsemad).
Kolmandas perioodis muutud Lepik veel radikaalsemaks, kui ta oli 50ndatel aastatel. Ta
hakkab moodsa luule keelt põimima eesti rahva- ja regilauluesteetikaga. Modernistlik muutus
kirjanduses on internatisonaalse värvinguga, aga Lepiku puhul võib rääkida mingil moel
rahvusmodernismist. Ta teksti tuleb sisse graafiline luule (pididmotiivid). Pildilisus(visuaalne
komponent) avaldub ka muudmoodi, hakkab tulema nn värvilisi poeeme. Lepik on üpris
irooniline ja kriitiline