Egiptusest Futurismini
Roomlaste skulptuurikunstis domineerisid esialgu kreeka meistrid. Kreeka kunsti hiilgus
pidurdas Rooma kunsnikke, nad ei usaldanud asuda uute, orignaalsete teoste loomisele
vaid piirdusid kreeklaste matkimisega. Mõnikord võtsid nad mõne kreeka skulptuuri
ainult eeskujuks, sageli ag lihtsalt kopeerisid neid. Siiski arendasid roomlased kolmes
lõigus hellenistlikke traditsioone tunduval määral edasi, nimelt portreeskulptuuris,
ajaloolistel teemadel loodud monumendiplastikas ja relfeefinkunstis.
Rooma ühiskond hindas kõrgelt riigimehi ja väejuhte neid jäädvustati portreedega.
Roomlaste kaine ja asjalik hingelaad ei hoolinud portreeritavate välisest idealiseerimisest
vaid tahtis neid näha võimalikult sellistena nagu nad olid. Pöörati rohkem tähelepanu
inimese sisemaailma ja iseloomu avamisele.
Peale iskute taheti jäädvustada ka riigi elus toimunud tähtsaid sündmusi, eriti sõjalisi
võite
ja õitses ajaloolisele teemale pühendatu reljeefikunst