Mikroobifusioloogia
esimese geenina. Tavaliselt on operon positiivselt autoreguleeritud antitoksiiniga,
samas kui toksiin käitub repressorina. Tihti jaotatakse süsteemid kaheks
(mõnikord viieks). Tüüp I korral inhibeerib antitoksiini antisens-RNA toksiini geeni
ekspressiooni ning tüüp II korral antitoksiin neutraliseerib toksiini valguna.
Toksiin-antitoksiin süsteemid ei pea olema letaalse efektiga bakterile.
Mõned süsteemid pärsivad bakterite metabolismi. Näiteks RelBE (leidub andmeid
ka MazEF-i kohta) toksiin-antitoksiin süsteemi toksiin RelE on mRNA ribosoomis-
sõltuv RNaas, mis lõikab transleeritavat mRNA-d. Sellisel moel rakk kaitseb
ennast näljatingimustes sellega, et vähendab energia kulutamist translatsioonile.
Lõigates mRNA-sid katki läheb bakter metaboolselt inaktiivsesse seisundisse.
Selliseid baktereid nimetatakse persistoriteks. Osa teadlasi arvab, et toksiin-
antitoksiin süsteemiga indutseeritud metaboolne inaktiivsus on tagasipööratav