Nt, vaatleme neljaelemendilisel hulgal X = {1, 2, 3, 4} määratud relatsiooni R, mis kehtib kahe arvu x ja y vahel parajasti siis, kui nende arvude sõnalises kujus ei leidu ühist tähte (,,sõltumatud arvud"). Lihtne on üle kontrollida kõik arvupaarid ja tulemuseks saame R = {(1, 4), (2, 4), (4, 1), (4, 2)} b. Boole'i maatriks: olgu R relatsioon hulkade X = {x1, x2, ..., xm} ja Y = {y1, y2, ..., yn} vahel. Seame relatsioonile R vastavusse m×n-maatriksi, kus maatriski element . Nt, jaguvusrelatsioon. c. Graaf: Relatsioone lõpliku hulga X elementide vahel saab kujutada suunatud graafi abil. Kujutame hulga X elemente graafi tippudena ja joonistame tipust x tippu y kaare, kui kehtib xRy. Nt, jaguvusrelatsioon d. Avaldis: algebralised avaldised, nt võrratused. 22) Hulgal X määratud relatsiooni R nimetatakse a. refleksiivseks, kui iga x X korral (x, x) R
kuuluksid samuti diagrammilekandmisele. Transitiivsust esitavad jooned ei lisaks enam osalise järjestuse kohta uut infot. näide: Eelnev osalise järjestuse näide < 2{3, 4}, ⊂ > omab järgnevat Hasse diagrammi: {3, 4} Ära on jäetud joon { } ja {3, 4} vahel, kuna ka olemasolevad jooned näitavad , et { } ⊂ {3, 4} {3} {4} ehk < { }, {3, 4} > ∈ R {} Hasse diagramm relatsioonile 2{3,4}, ⊂ näide: Koostame Hasse diagrammid kahele 8-elemendilisel alushulgal määratud osalisele järjestusele: < 2{a b c}, ⊂ > ja < {0,1}3, < > {a b c} 111 {a b} {a c} {b c} 011 101 110 {a} {b} {c} 001 010 100 { } 000
annaabi.ee 
