JÄRJESTUSSUHTED Osaline järjestussuhe on relatsioon, mis on antisümmeetriline ja transitiivne. Kui osaline järjestussuhe on samas ka antirefleksiivne, siis ta on range osaline järjestussuhe (<) Kui osaline järjestussuhe on samas ka refleksiivne, siis ta on mitterange osaline järjestussuhe (≤) Kui R on järjestussuhe hulgal M, siis „relatsioon R järjestub hulga M“. Järjestussuhet määravat reeglit (ehk järjestussuhte relatsioonikriteeriumit) võib nim ka järjestuskriteeriumiks. Kui alushulga moodustavad elemendid, mille jaoks on defineeritud võrdlemistehted „suurem kui“ („väiksem kui“) > ≥ (< ≤) siis need 4 relatsiooni: 𝑅 = {< 𝑎, 𝑏 > | 𝑎 < 𝑏} 𝑅 = {< 𝑎, 𝑏 > | 𝑎 > 𝑏} 𝑅 = {< 𝑎, 𝑏 > | 𝑎 ≤ 𝑏} 𝑅 = {< 𝑎, 𝑏 > | 𝑎 ≥ 𝑏} … osutuvad igaüks järjestussuhteks. Kui alushulga elementideks on hulgad ja relatsioonikriteeriumiks valida ⊂ siis moodustuv binaarsuhe
transitiivne : näide: Täisarvude hulk Z järjestuskriteeriumiga ≥ (või ≤ ) osutub (kui a jagub b-ga ja b jagub c-ga , siis a jagub c-ga ) lineaarseks järjestuseks < Z, ≤ > Järjestussuhte relatsioonikriteeriumit võib nimetada ka järjestuskriteeriumiks . Kui lineaarselt järjestatud hulgas leidub täpselt 1 vähim element: ∃!m∈ ∈M ∀a∈ ∈M [ m ≤ a ] Kui alushulga moodustuvad elemendid, mille jaoks on defineeritud
annaabi.ee 
