järjestuskriteeriumiks. Kui alushulga moodustavad elemendid, mille jaoks on defineeritud võrdlemistehted „suurem kui“ („väiksem kui“) > ≥ (< ≤) siis need 4 relatsiooni: 𝑅 = {< 𝑎, 𝑏 > | 𝑎 < 𝑏} 𝑅 = {< 𝑎, 𝑏 > | 𝑎 > 𝑏} 𝑅 = {< 𝑎, 𝑏 > | 𝑎 ≤ 𝑏} 𝑅 = {< 𝑎, 𝑏 > | 𝑎 ≥ 𝑏} … osutuvad igaüks järjestussuhteks. Kui alushulga elementideks on hulgad ja relatsioonikriteeriumiks valida ⊂ siis moodustuv binaarsuhe on samuti järjestussuhe. Sellist hulka, kus vähemalt 2 elementi pole omavahel vaadeldava võrdluskriteeriumiga võrreldavad, nim osaliselt järjestatud hulgaks. DNK – suvalised elementaarkonjunktsioonide disjunktsioonid Saadakse funktsiooni 1-de piirkonnast. KNK – suvalised elementaardisjunktsioonide konjunktsioonid Saadakse funktsiooni 0-de piirkonnast TDNK – kõik elementaarkonjunktsioonid sisaldavad kõiki muutujaid
R = { < a, b > | a mod b = 0 } Ühikrelatsioon E ehk binaarsuhte diagonaal on binaarsuhe, mis seab Kui alushulga elemendid on seotud vastavuspaarideks mingi reegli igale alushulga elemendile vastavaks ainult selle elemendi enda: (tunnuse või tingimuse) abil, siis seda reeglit nimetatakse relatsioonikriteeriumiks. ( binaarsuhet moodustav reegel ) E = { < a, b >∈ ×M | a = b } ∈M× |E| = |M| Eelmises näiterelatsioonis on alushulga elemente paarikaupa kokkusiduvaks tunnuseks jagumine — iga alushulga element on pandud Eelneva näidisalushulga M = { 2 3 4 5 6 } jaoks
annaabi.ee 
