Aega, viisi, eesmärki ja muid teisejärgulisi sündmusi saab väljendada lauselühenditega. Ühendverbid on üldiselt aja või viisi laused või funktsionaalselt ebamäärased adverbiaallaused. Des-vormid tekkisid da-infinitiivist, lisatakse kesksõna (olles teinud). Nominalisatsioone kasutatakse aja ning eesmärgi väljendamiseks (ootasin tema SAABUMISENI, päikese LOOJUMISEL pilved punetasid). Relatiivlausung on kas nimisõnale eelnev (nuttev laps) või järgnev (laps, kes nutab). Relatiivpronoomenina kasutatakse küsisõnu. Põhistrateegia lausete koordineerimisel on sidesõnade kasutamine (ja, ning, ega), aga ka kirjavahemärke kasutatakse. Ka komitatiiv käitub siduvana (Juhan KOOS sõbraGA läks kinno/meie sõbraGA läksime poodi).
annaabi.ee 
