Rüütliseisus
Rüütliseisus
Rüütliseisuse ehk aadelkonna moodustasid kõik feodaalid, alates keisrist ja
lõpetades väikerüütlitega. Nad olid elukutselised sõjamehed ja nende ülesandeks oli
kogu ühiskonna kaitsmine. Rüütlite seisus kujunes Lääne-Euroopas välja
10. 11. sajandil suurfeodaalide kaaskonda kuulunud vabadest
sõjasulastest, kes teenete või vapruse eest rüütliks löödi.
Rüütliseisus kujunes paralleelselt feodaalsuhetega. Aadlikud olid vabad mehed,
keda sidusid omavahel vasalliteedisidemed. Aadel jaotus kõrgaadliks, kuhu kuulusid
suurfeodaalid (hertsogid, parunid ja krahvid) ja alamaadliks. Rüütliseisus oli
feodaalhierarhia madalaim aste, mis 12. 13. sajandil muutus
päritavaks suletud seisuseks.
Linnused
Feodaalid elasid kindlustatud elamutes ehk linnustes. Algul
ehitati linnused puust, kuid alates 11.sajandist hakati üha enam
rajama kivilinnuseid. Need rajati looduslikult hästi kindlustat...
annaabi.ee 
