süsivesinike suhtes. MRT-s on kõik koed, ka pehmemad selgesti eristatavad. Kõigepealt tekib magnetresonantstomograafi magneti tekitatud tugevas püsimagnetväljas koe molekulide aatomituumade spinnide orintatsioonide tasakaaluolek. Siis rakendatakse püsimagnetväljaga risti olevas tasandis raadiosagedusega impulsse, mis muudavad osa vesinikutuumade spinnide orientatsiooni ja toimub nn ergastus. Siis lõpetatakse ergastusimpulsside andmine ja tuumad relakseeruvad tagasi algsesse tasakaalulisse olekusse, mille käigus kiirgavad nad aga raadiosagedusliku energiat, mida võtavad vastu patsiendi ümber mähitud poolid. Need signaalid registreeritakse ning andmeid töötleb arvuti, mis genereerib koe kujutise. Nõnda saab uuritavast koest detailse nähtava kujutise. Kliinilises praktikas kasutatakse MRT-d patoloogilise koe (näiteks ajukasvaja) eristamiseks normaalsest koest. Röntgenpilt käest. Selgelt on näha MRT pilt põlvest
(gamma-amino-bulüürhape) põhjustab ärevust, vähendab lihaste kontrolli, pikendab reaktsiooni aega. Suuremad doosid vähendavad NMDA retseptorite (N-metüül; D-aspartaat) tegevust, mis sostub glutamaadiga, see häirib mõtlemisvõimet ja lõpuks viib koomani. Nikotiin On selle poolest erandlik, et ta kõigepealt aktiveerib ja seejärel blokeerib retseptorid. Omapärane on seegi, et nikotiinil on samaaegselt nii stimuleerivaid kui ka pärssivaid toimeid: nt. vöötlihased relakseeruvad, ent lisandub vaimne erksus. Mõnikord suitsetatakse väsimuse peletamiseks, teinekord rahunemiseks. Vahetu toime tekitab adrenaliini eritumise tõusu, mis ergutab organismi, samal ajal vabaneb glükoos, vererõhk tõuseb, hingamine ja südametöö kiirenevad. Nikotiin takistab ka insuliini eritumist pankreases, mille tagajärjel on suitsetajatel tavaliselt hüperglükeemia. Kesknärvisüsteemis vahendavad nikotiini toimeid farmakoloogiliselt omadustelt
annaabi.ee 
