„Rekvisiitori tähetund“
Püüdes olukorda päästa tutvustab ta publikule oma tööd, teatri telgitaguseid ja kasutab
võimalust esineda ooperilaulja, balletitantsija kui ka draamanäitlejana. See oli suur hetk
rekvisiitori jaoks, kelle töö muidu jäi tähelepanuta, ta sai seista publik ees ja jutustada enda
lugusi. Lõpuks pärast pikka ootamist ja jutstuste andmist sai direkotr teada, et publik on juba
väga pikalt istunud saalis ja oodanud saadeti rekvisiitorile kiri, milles avanes siirad
vabandused ja lubadus kõigi külastajate piletite tagasi ostmist ning seal seisi ka, et rekevisiitor
on koondatud, mis oli väga üllatav lõpp lahendus. Kogu etenduse ülesehitus, millel on huvitav
algus, üllatav lõpp ja sujuv jutustus muutis antud etenduse terviklikus.
Monoloog etendusele minnes väga suuri ootusi polnud, kuna polnud varem kunagi sellist
laadi etendust küllastunud. Kõige enam jäi väga positiivsel meelde rekvisiitori suur üllatus