Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"rekurrentseks" - 2 õppematerjali

ITT0030 Diskreetne matemaatika II - eksamikonspekt
28
docx

ITT0030 Diskreetne matemaatika II - eksamikonspekt

veab, saavad rohkem ). Selliselt saame olukorra, kus iga k inimesest saab tagasi temalt laenatud summa, ent ei pruugi saada enamat. Münte on meil jagamiseks seetõttu n+k-1. 2).Selgub, et n mündi jagamiseks k inimese vahel on meil võimalust, kus iga inimene saab vähemalt 1 mündi. [12]. Rekurrentsed võrrandid. Rekurrentsi lahendamine ad hoc meetodil ja iteratsioonimeetodil. Arvujada (An) = (a0,a1,a2...) nimetatakse rekurrentseks, kui tema iga järgnev üldliige on avaldatav eelnevate liikmete kaudu nn. rekurrentse võrrandi abil. (Tuleneb ladina keelest: ,,recurre"- tagasi jooksma). NÄIDE: Seost Pn = nPn-1 nimetatakse faktoriaalijada (Pn) rekurrentseks võrrandiks ja avaldis Pn = n! selle võrrandi lahendiks. (e. jada (Pn) üldliikme analüütiliseks esituseks). Rekurrentsi järk k on rekurrentse võrrandi ,,sügavus": see näitab, kui mitmest eelmisest jada liikmest iga järgnev üldliige sõltub.

Matemaatika → Diskreetne matemaatika ii
388 allalaadimist
Matemaatiline analüüs
28
doc

Matemaatiline analüüs

pärast, kui intress on 10 aasta jooksul stabiilselt 3%. 7. Mis on rekurrentne seos? Esitage 2 näidet! Seos, mis võimaldab jada k-ndat elemnti leida selle jada eelmiste elementide kaudu, nimetatakse rekurentseks seoseks. 8. Milline on esimest järku rekurrentne seos? Esitage näide! Esimest järku rekurentne seos: , kus a ja b on konstandid ja n=1,2,.... 9. Milline on teist järku rekurrentne seos? Esitage näide! Teist järku rekurrentseks seoseks nimetatakse seost , kus a,b,c on konstandid. 10. Andke jada piirväärtuse matemaatiline definitsioon ja selgitage seda näite alusel graafiliselt! Mingi kindel jada väärtus, mille ümber jada elemendid paiknevad ning jada ei haju ega koondu. 11. Millised on koonduvate jadade omadused! Koonduv jada läheneb lõplikule piirväärtusele. Omadused: 1. Iga koonduv jada f(n) on tõkestatud, s.t., et leiduvad reaalarvud M ja N, mille korral iga

Matemaatika → Kõrgem matemaatika
425 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun