vastupidiseks. · Vastupidiseks muutub ka mootori moment. · Edasine nurkkiiruse suurenemine kestab seni, kuni mootori moment saab võrdseks töömasina momendiga. · Mootor töötab generaatorina ja annab pidurdusenergia võrku. Rekuperatiivpidurdus võib esineda siis, kui vintsiga langetatakse koormust · Rekuperatiivpidurdusel ei ole vaja muuta mootori lülitusskeemi · Selline pidurdus on töökindel ja majanduslikult ökonoomne. · Rekuperatiivpidurduse puuduseks on see, et teda on võimalik rakendada suurte nurkkiiruste juures, mis on suuremad ideaalse tühijooksu nurkkiirusest. Seda pidurdust on otstarbekas kasutada koormuste langetamisel suurte kiiruste juures ja mehhanismi esialgsel pidurdamisel. 2) Vastulülituspidurduse olukorras pöörleb mootori ankur töömasina momendi või inertsijõudude mõjul vastupidi elektromagnetilisele momendile. Seega mootor takistab täiturmehhanismi või töömasina liikumist.
4 on toodud sagedusmuunduri skeem, kus alaldit juhib alalisvoolu vahelüli ning vaheldi juhib asünkroonmootorit. Antud lülituse puhul on võimalik pöörlemiskiiruse ja võimsuse suuna muutmine. Alaldi poolel on võimsustegur juhitav ning induktiivkoormuse korral, mis on asünkroonmootor, tunneb toiteallikas ära, kas tegu on aktiiv- või mahtuvusliku koormusega. Sageduse muutmisel juhib vaheldi mootori kiirust, kuid momenti juhitakse staatorivoolu ja tüürnurga muutmisega. Vaheldi läheb rekuperatiivpidurduse vältel üle aladitalitlusse, mis võimaldab muuta asünkroonmootori libistuse negatiivseks. Joonisel 5.4 näidatud ajam leiab kasutamist elektertranspordis. Akudega varustatud elektersõidukid kasutavad rekuperatiivpidurduse ajal vaheldit alaldina ning mõnikord lihtsalt akude laadimiseks. Sel juhul saab alaldi toite ühe-või kolmefaasilisest süsteemist. Joonisel 5.5 on akutoitega elektersõiduki elektriajam, mis on koostatud standardse kolmefaasilise sildlülituses pingevaheldi
annaabi.ee 
