Rahvuslik liikumine Eestis
EM-l laialdasem. Venestusaja reformid jagunevad kaheks:
Kultuurilised 1)vene keel asjaajamiskeeleks, dokumentide eest hoolitseja vallakirjutaja lasti
90% ulatuses lahti, kuna nad ei osanud vene keelt, mõnikord võisid asendajateks olla ka
sisserännanud, kes kohapealseid olusid ei tundnud. 2)haridus muutus venekeelseks, faktiliselt
1.klassist saati, lugemine ja usuõpetus siiski emakeeles. Ka ülikool venekeelne, v.a.
usuteaduskond, kaotas oma autonoomia ei saanud rektoreid ega professoreid valida, määrati
riigivõimu poolt. Üliõpilased ja õpetajad pidid kandma vormirõivastust. 3)õigeusku
ümberasumine, sinna astus 100 000 inimest. Ehitati Aleskander Nevski katedraal ja
Kuremäele Pühtitsa nunnaklooster. Õigeusust tagasi minek oli keelatud, need kirikuõpetajad
said rahatrahvi, keelati tegutsemeni või pandi vangi. 1885-94.a LM kubermangu 135-st
kirikuõpetajast 104 olid uurimise all.
Poliitilised 1)kohtureform inimesed muutusid võrdseks