Liikumispuuetega inimeste võimalused avalikes randades Stroomi ranna näitel
üleolekuna või isegi põlgusena. (Varik & Merisalu, 1997)
Ühiskonna suhtumine liikumispuudega inimestesse on tuhandeid aastaid olnud peamiselt
negatiivne ning neid on vaadatud kui väljaheidetuid. Puudega inimesi varjati isegi oma
8
perekondade poolt, arvates, et need toovad häbi. Praegusel ajal mängib riik ühiskonna
teadlikkuse kujundamisel suurt rolli: puudega inimesi koolitatakse tööle minekuks ja
püütakse haarata neid rekreatiivsetesse ja sportlikesse üritustesse. (Guttmann, 1976)
Paljudele liikumispuudega inimestele on aastaid sisendatud, et nad ei saa teatud asju teha.
Ühiskond paneb suurt rõhku pigem puudega inimese piirangutele kui tema võimalustele.
(Miles & Priest, 1999). Tahan tuua esile Kronenberggi mõtte, et suurel osal puuetega
inimestel puudub ligipääs põhilistele rehabilitatsiooni teenustele ja nad ei ole suutelised