Läänemere iseloomustus
Kilu on omaette kalaliik. Ta veedab terve oma elu avamerel ja ei tule mitte
kunagi ranniku lähedale. Kilu veedab talve väheliikuvates parvedes kuni 100 meetri
sügavusel merepõhjas. Kilu on kuni 14 cm pikk. Ta koeb avamerel. Kilu on Eesti
merevetes laialt levinud. Temast tehakse konserve ja vürtsikilu. Eesti vetest püütud
vanim kilu tabati Soela väina piirkonnast 1976. a ja see oli kahekümnesuvine (19+).
Samal aastal tabati Ahvenamaa juurest 21 aastane kilu, mis on ilmselt ka
rekordvanuseks kogu euroopa kilu jaoks. Kilu on ka ise toiduks paljudele loomadele -
röövkaladele, hüljestele ja veelindudele, samuti on tal tugev toidukonkurents noorte
räimedega. Kilu elule mõjub väga soodsalt soolase vee sissevool Põhjamerest
Läänemerre, sest see rikastab ta toidulauda. Kilu arvukust kahjustab vaenlaste arvu
(tursa) suurenemine. Ta on üks tähtsamaid töönduslikke masskalu, keda kasutatakse
ka loomasöödaks. Sügiskuudel on kilul suur rasvasisaldus (10...18 %) ning temast