JÄRVSELJA LOODUSKAITSEALA
mahalangenud tüvede vahel aitab liikuda laudtee.
Järvselja on kuulus oma vaheldusrikaste ja mitmekesiste puistute poolest, kus saab
tundma õppida mitmesuguseid metsatüüpe: esindatud on suurepärane männi- ja
kuusemets, jämedatüveline haavik, maaliline kaasik ja jalakatega lodumets.
Hinnalisemad puistud jäävad Selgjärve (pindala 2 ha) äärde. Võimsate, kuni 200-
aastaste männipuistude puude kõrgus ulatub üle 40 meetri. Madalad pole ka
kuusikud - rekordpuu kõrguseks on mõõdetud 45 meetrit.
Aegade jooksul on Järvselja metsadesse istutatud palju võõrpuuliike, nii võime
kohata kuriili lehist, siberi ja palsaminulgu, alpi seedermändi, musta kuuske,
mandzuuria pähklipuud, kuradipuud, vahtralehikut, amuuri korgipuud, idajugapuud,
ameerika pärna. 1968. aastal rajati võõrpuuliikide kollektsioon arboreetum.
Looduskaitsekvartal annab külastajale hea ettekujutuse kunagistest põlismetsadest -
annaabi.ee 
