Radioaktiivse kiirguse registreerimine
lõksustuda enamasti spetsiaalselt sisse viidud lisandiioonidel. Alumistes elektronidega täidetud
seisundites, ehk valentstsoonis, jääb sellega ühest elektronist puudu ja tekib kvasiosake, mida
nimetatakse auguks. Auk võib lõksustuda lisandioonidel nagu elektrongi. Kristalli kuumutamine
(TSL puhul) või nähtava valgusega valgustamine (OSL puhul) vabastab laengukandjad,
põhjustades nende rekombineerumist ja sellega rekombinatsiooniluminestsentsi tekkimist.
Rekombinatsiooniluminestsentsi hulk ongi kiiritusdoosi mõõduks. Kiirgunud footonite
registreerimiseks kasutatakse fotokordistit. Signaali abil, mis saadakse tänu fotokordistile,
arvutatakse doos mille materjal on neelanud. Oluliseks faktoriks peetakse lõksustunud
laengukandjate stabiilsust toatemperatuuril, et salvestatud doos püsiks vajalikult kaua kuni
mõõtmiseni. [5]
5. KIIRGUSMÕÕTMISE MEETODID
5.1 Kiirgus hädolukorra mõõtmised
annaabi.ee 
