Nüüdiskirjandus 2015
stiili, nt 2001 a ilmunud romaan „Maailm ja mõni“ – ühe poisi suureks saamise
lugu, mida vaadeldakse erinevate inimestega kohtumise kaudu; tegevusaeg
80ndatel, omamoodi ajalooline romaan, kuid ajalugu kujutamine on
mütologiseeritud ja groteskne /nihestatud pilt nõukaajast.
Kasutab maagilise realismi võtteid.
Järgmine romaan 2006 a „Tema“ – vaatleb mitmete kõrvalpõigete kaudu ühe
mehe (küüniline ja irooniline reklaamivend) armastuse lugu, pmst küsib, kas
tõeline armastus on tänapäeval võimalik või mitte; selles loos jälgitakse, kuidas
peategelase küünilisus järk-järgult hääbub. Ei saa rääkida enam väga
domineerivast postmodernistlikust iroonilisest mängulisusest, asemel tuleb uus
tõsimeelsus ja siirus.
2009 a „Hetk“ pmst uuris sama asja – kui palju on võimalik tänapäeval üksteisest
hooliv suhtumine, pühendumine jm; samuti näib küsivat, kas üksindus ongi
inimese saatus