Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu
Kolm põhilist kirjastust
Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisus, Vaba Maa ja Postimees hakkasid 1930. aastatel
kujundama nn ajalehekette, luues Eesti eri paikades kaas- ja lisaväljaandeid. Tugev
konkurents kujunes ka trükitööstuses, mis sundis uuendama ja täiendama oma
sisseseadet (uued rotatsioonimasinad võimaldasid ka värvitrükki), see omakorda
tiivustas muutma ajalehtede kujundust ja sisu. Reklaami ja kuulutuste hankimine pani
toimima nn tiraazispiraali suured reklaamitulud võimaldasid teha uusi
investeeringuid, et suurendada tiraazi. Tiraazispiraali käivitas ainsana Päevaleht, mis
oli kõige edukam reklaamikanal kahe maailmasõja vahelises Eestis.
Kui Eesti Postimees (ilmus aastast 1864) oli esialgu perekondlik ettevõtmine, siis
peagi hakati abijõudu otsima väljastpoolt. XIX sajandi lõpukümnenditel töötasid eesti
väljaannetes reeglina 2-3 palgalist ajalehe tegijat, kes pidid oskama teha kõike, mis
ajalehega seoses ette tuli