Heiki Vilep ja uusim lastekirjandus
olulised varasemas kirjalikus versioonis. (Wilkie-Stibbs 2005: 174).
Eesti lastekirjandusse on sama nähtus jõudnud raamatutega ,,Lepatriinude jõulud",
,,Lotte reis lõunamaale", ,,Leiutajateküla Lotte", ,,Limpa ja mereröövlid". Kui varem
oli tavaline teha raamatu järgi film, siis kõigil neil juhtudel oli varem olemas visuaalse
meedia tekst (animafilm ja Limpa juhtumil reklaam), mille põhjal kirjutati raamat.
Lapsed, kellele filmi- või reklaamitegelased meeldivad, nõuavad endale ka raamatu
ostmist. Seni on eestlastel veel õnneks läinud nimetatud raamatud ei ole pelgalt filmi
ümberjutustused-tellimustööd, vaid kannavad iseseisvat kirjanduslikku väärtust. Nad
on fantaasiaküllased helged kunstmuinasjutud, aga me ei tea, kas Kivirähk või Põldma
oleks neid ilma filmi/reklaami olemasoluta üldse kirjutanud ja kas mõni kirjastus oleks
nende illustratsioonide eest maksnud, sest kirjastajad Eestis reeglina riske ei võta.