Stepihundi analüüs
Lõpuks on ta parim sõber ja siis
enam temast lahti ei saa.
,,Paiskus mulle vastu ägedat dzässmuusikat, kuuma ja toorest nagu toore liha
aur."
Ajal, millest raamat räägib, iseloomustab võõraid muusikastiile halva varjundiga.
Noortele läksid uued meloodiad peale, olgu nad siis kiired ja vihased või imelikud ja
võõramaised. Vanem generatsioon pidas taolist muusikat kõlvatuks ja ei hakanudki
seda aksepteerima.
,,Tuleb aeg, kus nad su maha lõhuvad või sinu peale oma kasuhimulisi
reklaamisilte kleebivad."
Ma kipun arvama et selline on iga vaatamisväärsuse saatus, olgu see siis ajalooline
või modernne. Materjaalne huvi on liialt üle hingelisest väärtusest. Kui
mõjuvõimsamatele kord antakse luba, siis hakkab selliseid asju juhtuma. Praegu
tunduvad sellised mõtted utoopilistena, kuid selline saab olema reaalsus.
,,Kord võisin ma teda õhtu läbi silmitseda..."
Stepihunt ei olnud palju endasuguseid näinud, sest muidu oleks ta elu ka muretum
olnud
annaabi.ee 
