toota odavamalt, kiiremini ja suuremates kogustes. Toodetakse massidele ja kasutatakse odavat tööjõudu. Sageli tehakse seda vähearenenud riikides, kus annab kõrvale hiilida ka saastamispiirangutest ning tekibki olukord, kus inimesed elavad sõna otseses mõttes prügi sees. Aina vähem pööratakse tähelepanu kvaliteedile ning kui asi katki läheb ei ole tänapäeval mingi probleem lihtsalt see ära visata ja uus asemele osta. Samuti on inimesed ka reklaamiohvrid. Ei mõelda ostetu vajalikkusele, vaid sellest saadakse aru alles siis, kui asja tõepoolest vaja ei ole. Suur osa mõtlematul raiskamisel on ka ajal. Peame pidevalt tehnika arengu ja viimaste moeuudistega kursis olema ning omama kõiki kõige viimaseid tehnikavidinaid. Vastasel juhul oleme me lihtsalt ajast maha jäänud. Vähesed tunnevad huvi jäätmete sorteerimise ja taaskasutuse vastu. Inimese tegevuse tagajärjel on tekkinud tohutud keskkonnaprobleemid. Nende probleemide
uute varade tekkimise ajale. Maavarade, nagu põlevkivi, nafta ja maagaasi kujunemine võtab enda alla miljoneid aastaid, kuid siiski priiskame loodusvarade kasutamisega. Alternatiiviks oleks rohkem kasutada lõputut vee-, päikese- ja tuuleenergiat, mille töötlemisel ei paisku keskkonda heitgaase, mis omakorda tekitaks uusi probleeme. Raiskamine kui tarbeasjade liigtarvitamine püstitab järgmise probleemi keskkonna saastatuse. Inimesed kui reklaamiohvrid ei mõtle ostlemise ajal poekorvi asetatu vajalikkuse üle vaid tulevad selle peale alles siis, kui neil tõesti ostetut vaja ei lähe. Likvideerimise tulemusel jõuavad need aga loodusesse ning mõjuvad reostavalt. Ka suured tehased, mis paiskavad oma heitveed merevette, mõjuvad keskkonnale halvasti, tekitades reostusst ning samal ajal hävitades puhtas vees elavaid elusorganisme. Õnneks on tegusaid inimesi, kes seisavad meie tuleviku eest. Loodud on mitmeidki