KRIITILINE LINGVISTIKA ehk kriitiline diskursuse analüüs
Eesti reklaamikeeles kirjeldatakse adjektiividega toote kättesaadavust, isikupärale
(tarbijakesksus), kvaliteeti.
Reklaamikeeles hoidutakse umbisikulisest tegumoest, eitavatest vormidest (ilukirjanduses ja
kõnekeeles üle 10%, aga reklaamikeeles mitte). Reklaamikeeles on palju imperatiivi.
Ajalehereklaamides on sina-vorme üle 5%, teie-vormid vähem sagedased. Televisioonis esineb
imperatiivi tunduvalt rohkem.
Teksti kvalitatiivsed tunnused näitavad reklaamikeelele iseloomulikke jooni. Reklaamikeele üks
eesmärke on äratada tähelepanu, olla lööv – seega peab olema teistest reklaamidest erinev,
silmapaistev. Reklaam võib olla kas sisuliselt erinev või vormiliselt erinev.
Poeetilisus ja riim teevad tarbija reklaamile vastuvõtlikumaks, tihti ka naljad jäävad meelde,
„kummitama“. Toote nimi või kõla võivad jääda pikalt kõlama, näiteks Kyyrix on tähenduse
poolest koristamisega seotud, tegu on koristusfirmaga.