Euroopa stabiilsusmehhanism
vastuvõetamatu tasemeni ja viis mõne riigi pankroti äärele. Pangad kogu Euroopas
rahastasid laene, mille puhul oli oht, et neid ei maksta tagasi, seades seega ohtu ka laenu
andvad pangad. Teistes riikides andsid pangad liiga innukalt laene majade ehitamiseks,
samal ajal kui hinnad üha kasvasid. Kinnisvaramulli lõhkemine kahjustas
pangandussektorit ja tekitas suuri kahjumeid. Valitsused pidid sekkuma ja
rekapitaliseerima panku inimeste rahaga. Pangad ei soovinud enam anda laenu
ettevõtetele, kes vajasid kapitali oma tegevuse või idufirmade arendamiseks, ehk krediit
kuivas kokku. Majandusareng peatus, algas majanduslangus, ettevõtted sulgesid uksi ja
töötajaid koondati. Maksutulud vähenesid, töötushüvitiste kulud suurenesid ja riigid
pidid kasvava puudujäägi katmiseks raha juurde laenama. Tekkis nõiaring.
Liikmesriigid, euroala ja Euroopa Liit tervikuna tegid kriisi lahendamiseks suuri