Holokaust on termin, mida üldiselt kasutatakse Teise maailmasõja ajal Saksamaa poolt juutide vastu toime pandud genotsiidi tähistamiseks. Teises maailmasõjas kannatasid ka mustlased, poolakad ja venelased. Siiski mõistavad enamik õpetlasi holokausti all üksnes Teise Maailmasõja ajal juutide vastu toime pandud genotsiidi; laiemas mõistes on holokaust igasugune genotsiid. Holokausti käigus hukkunud juutide arvu kohta on esitatud erinevaid andmeid: 4,2 miljonist (Gerald Reitlingeri ja Rudolph Joseph Rummeli järgi) kuni 6,2 miljonini. 1990. aastal teatas Auschwitz-Birkenau laagri muuseum, et ainult selles laagris hukkunute arv oli umbes 1,11,6 miljonit inimest, kellest 90 % moodustasid juudid). Holokausti juudi rahvusest ohvrite mälestamiseks on 1990. aastatest saati tähistatud Holokausti mälestuspäeva. Eesti Vabariigis sai mälestuspäev valitsuse heakskiidu ja esimest korda tähistati seda 27. jaanuaril 2003. Holokausti toimumise kahtluse alla seadmine on
Reish kinnitas , et number 1.100.000 1.500.000 on korrektne , ning nendest enamus on juudid . 22)1.000.000 oma raamatus , 1989a. ,, Auschwitz : Technigue and Operation of the Gas Chambers ,, , sai Jean-Claude Pressac esimeseks holokausti viimase aja ajaloolaseks , kes madaldas Auschwitzi ohvrite arvu 1.000.000 -ni , KOLM miljonit vähem , kui kõikjal ametlikult käibel olevad 4.000.000 . (on vaja märkida , et juba 1953a. oli Gerald Reitlingeri poolt toodud arv alla 1.000.000 ) . Pressaci järeldused kujutavad endast erilist huviväärsust , kuna ta raamat oli kirjutatud Beate Klarsfeld Foundationi tellimusel , eesmärgiga ümber lütukata nn. ,,holokausti eitajad" , sest paljudel juhtudel asetasid ,,holokausti eitajad" Auschwitzi ohvrite arvud , mis toodud kohtuajaloolaste ja holokausti ,,autoriteetide" poolt , tugeva kahtluse alla . 23)900.000 03.08.1990a
Aseri, Ereda, Jägala, Kohtla, Narva-Jõesuu, Vaivara I ja II, Narva, Sonda, Kunda, Kuremäe, Kiviõli, Klooga koos harulaagriga Laokülas, Jõhvi, Viivikonna, Lagedi, Putki (Virumaal Kose vallas), Soski (Vasknarva vallas) jpt. Osa laagreid tegutses lühemat, osa pikemat aega. Kiviõli koonduslaager Kokkuvõte Holokausti käigus hukkunud juutide arvu kohta on esitatud erinevaid andmeid: 4,2 miljonist (Gerald Reitlingeri ja Rudolph Joseph Rummeli järgi) kuni 6,2 miljonini (1990. aastal, teatas Auschwitz-Birkenau surmalaagri muuseum, et ainult selles laagris hukkunute arv oli umbes 1,11,6 miljonit inimest, kellest 90 % moodustasid juudid). Mustlasi hukkus 220 000 kuni 800 000. 1942 1944 hukkus Eesti laagrites mahalaskmise, haiguste ja nälja tõttu u 10 15 tuhat juuti. Eestis vangis olnud Euroopa juutidest jäi sõja lõpuks ellu ligikaudu 170 inimest..