Keskaegne Liivimaa
võimukandjaks oli kollektiivne instutsioon.
1297- Liivima sisesõda – Saksa ordu ja Riia linna vahel, see laienes
ulatuslikuks sõjaks.
1343-1345- Jüriöö ülestõus
1396- Tartu sõda
Keskaja lõpul toimus kõigis Läänemere maades võimu koondumine.
Kõige võimsamaks jõuks Ida-Euroopas tõusis 1385. Aastal sõlmitud
Poola ja Leedu liit, mis kõigutas Saksa ordu positsiooni Preisimaal.
Tugevnes ka Moskva suurvürstiriik, mis likvideeris reisste Vene
suurvürstiriikide iseseisvuse. 14.sajandi lõpul hakkasid Saksa ordu
võim ja prestiiž nõrgenema.
Maapäevad:
Liivimaa maahärrad üksteisest enamasti ei sõltunud, kuid ka neil tuli
koostööd teha, et ühineda võitlusesk välisvaenlastega. Ilmalike ja
valimulike valitsejate vahel panid end üha enam maksma nende
riikide seisused: aadel, vaimulikkond, linnakodanikud. Vlitsejatel oli
võimalik makes nõuda vaid siis, kui neil oli eelnevalt kokkulepe ja
annaabi.ee 
