Ühiskonna inforessursside haldamine
aktinomütseedid, mikroseened, vetikad, samblikud, kõrgemad taimed, samblad, putukad,
linnud, imetajad, närilised. Lihtsaid ja odavaid lahendusi nendega võitlemiseks pole. Kõige
levinumaks strateegiaks on keemiline tõrje. Sel on ka puudusi keemilised ühendid on
kahjulikud nii inimesele/säilikutele; puudub kahjustusi ärahoidev efekt tõrjet tehakse pärast
kahjustuste ilmnemist; biokahjustused võivad muutuda keemiliste ühendite suhtes
reisitentseks ; keemiline töötlemine saastab õhku. Edukaks tõrjeks tuleb rakendada
integreeritud kahjuritõrjekava IPM.Selle korral on põhiraskus mitte tõrjel, vaid keskkonna
kontrollol. See tähendab niisuguste keskkonnatingimuste loomist, mis on biokahjustajatele
ebasoodsad. Keemilist tõrjet kasutatakse ainult hädaolukorras kui kogud on kahjuritega
nakatunud. IPM sisaldab ennetusmeetmeid/seire/kahjurite identifitseerimist; võimalikke
tõrjemeetodeid; hindamist, dokumenteerimist, koolitust
annaabi.ee 
