E.Bornhöhe Ajaloolised jutustused(tasuja)
hädaohtlikum kui praegu ja sepal sagedasti suurt- ja väikestsugu röövlitega tegemist oli. Oli
Teisihimu täidetud, siis tõttas sepp palava igatsusega jälle koju ja kütis paganate ja kristlaste
jumalaid, kes talle nii armsa ning ilusa isamaa olid kinkinud.
Siis põrus jälle maapind ta vägevate hoopide all, lõõtsad mühisesid, taotav raud purskas tuld
Ja ümberkaudne mets kajas südamlikust naerust, mida sepp oma naljakate reisilugudega
kuulajatelt välja meelitas. Kes siis Villule pilgu heitis, see ei läinud temast sõna lausumata
mööda; kes Villuga kord lõbusa sõna oli vahetanud, selle meel läks rõõmsaks, ja kes Villuga
kord rõõmus oli
190
olnud, see jäi tema sõbraks igavesti. Talupojad kogunesid trobikondade kaupa sepapaja
ümber, oma suguvenna õnnelikku põlve imetlema ja tema imelikke sõnumeid võõrastest
maadest ning rahvastest kuulama. Aga ka suured saksad jäid mööda sõites seisatama j»
mõnigi
annaabi.ee 
