Gooti kunst
prantsuse moe aastasadu kestnud ülevõim Euroopas. Sellele pani aluse kuninganna
Akvitaania Eleonora. Erilise peenuse omandas hilisgootika päevil mood prantsuse
päritoluga Burgundia hertsogite õukonnas.
Gooti mööbli pindadele ilmuvad arhitektuurilised motiivid. Gooti perioodil asendasid
puuseppa ja seppa juba tisler, lukksepp ja nikerdaja ning lõpliku teostuse juures kunstnik
ja kuldaja.
XV sajandil areneb mööbli valmistamine eriti Põhja Prantsusmaal Flandria linnades.
Reisikirstude ja kirstude otsad kaetakse rikkalike nikerdustega. Ornamendi keskmine osa
jäetakse tavaliselt omaniku vapi ja hästi valmistatud mustrilise sepistatud luku jaoks.
Gooti tugitooli alsuvormiks peetakse kirstu, millele on tehtud kõrga kinnine
seljatugi ning kinnised käetoed. Tihti lõpeb seljatugi ülalt horisontaalse
karniisi ning lõigatud harjaga selle kohal. Eriti rikkalikult on
kaunistatudnurgapostid mitmetahulistena ja ümmargustena olles tugitoolis
põhiliseks konstruktsioonielemendiks